Tolmuuuring: kas teadsite, et tolmuimejaga on vaja puhastada mitte ainult põrandat?

Innovatsioonifirma Dyson viib igal aastal kogu maailmas läbi inimeste koristusharjumuste uuringu, mis näitas, et suur osa inimesi koristab oma kodu alles siis, kui mustus ja tolm on juba palja silmaga näha. Viimase uuringu kallal töötanud mikrobioloog ütleb, et uuringu tulemused ärgitavad inimesi mõtlema, mis on kodutolm tegelikult – kui seda pole näha, ei tähenda see, et seda pole olemas. Just mikroskoopilistel tolmuosakestel on kõige suurem kahjulik mõju tervisele.

Hakkame koristama alles siis, kui mustus on silmaga näha

Pandeemia on põhjalikult muutnud inimeste käitlemis- ja hügieeniharjumusi: pikaajalised COVID-i protsessid on taganud selle, et me mitte ainult ei avastaks desinfektsioonivahendeid, vaid harjuksime ka uue lähenemisega puhtusele. Mõned asjad muutuvad aga väga visalt: 2022. aastal läbi viidud küsitlusest selgus, et tervelt 44% vastajatest hakkab koristama alles siis, kui tuju hakkab rikkuma palja silmaga nähtav tolm või mustus. „Inimesed unustavad, et suur osa mustusest on mikroskoopilise suurusega,“ ütleb mikrobioloog Monika Stuczen. „Kui mustus muutub pindadel visuaalselt nähtavaks, tähendab see seda, et mustuse tase on juba kõrge, mistõttu on majas juba võimust võtmas tolmulestad.“

Dysoni uuringus vaadeldi ka kodus olevaid kohti, millele vastajad keskenduvad koristamisel kõige enam. Selgub, et enamik imeb tolmuimejaga ainult põrandaid, unustades muud pinnad. Vaid 28% imeb voodimadratseid (mille peal veedame kolmandiku oma elust!) ja ainult 16% kardinaid, millesse koguneb lisaks majapidamistolmule ka akende kaudu tuppa tulev mikroskoopiline saaste.

Tolm on äärmiselt kerge, nii et iga liigutus – alates diivanile istumisest kuni konditsioneeri sisselülitamiseni – paneb selle liikuma. Seejärel levib tolm õhus ja langeb teistele pindadele, vallutades kiiresti kõik kohad terves kodus. Seetõttu on nii oluline koristada tolmuimejaga mitte ainult põrandad – mida rohkem pindu puhastame, seda tõelisemat ja mitte kujuteldavat puhtust võime loota.

Eraldi teema on lemmikloomadega kodud

Pandeemia ajale on iseloomulik veel üks huvitav fakt - kahekordistus majapidamiste, kus on lemmikloom, arv. Uuringu läbi viinud spetsialistid märgivad, et inimesed, kes jagavad oma kodu armsate neljajalgsete ja teiste lemmikloomadega, mõtlevad sageli vaid karvaga seotud probleemidele, kuid ei mõtle sellele, et lisaks tavalisele mustusele nende kodus on nüüd ka lemmiklooma kõõm – pisikesed mikroskoopilised loomanaha osakesed, mis levivad ruumis koos lemmiklooma karva või sulgedega. Nagu ka tolm, ladestub see kõõm pehmetele pindadele – vaipadele, madratsitele, patjadele – ja muutub tolmulestade toiduallikaks.

Jälgides kiiresti kasvavat loomade seltskonna suhtes mitte ükskõiksete majapidamiste arvu, tunnevad Dysoni tehnoloogiaarendajad kohustust tõsta üldsuse teadlikkust. Lemmikloomi omavad inimesed peavad mõistma seost loomade ja kodutolmu vahel. Uuringu kohaselt ei tea tervelt kolm neljast mitte midagi sellest, et lemmikloomad toovad tuppa õietolmu, ning seitse kümnest ei tea, et nende looma karvkattele ja nahale kogunevad viirused ja tolmulestade väljaheited.

„Suurem osa inimesi arvab, et loomakarvad on suurim puhtuse probleem. Seda ainult seetõttu, et need on selgelt silmaga näha. Pole üllatav, et loomapidajad unustavad selle, mida pole silmaga näha,” ütleb mikrobioloog.

Inimesed arvavad, et ka loomakarvad on peamine allergia põhjustaja, kuid osa allergiaid põhjustavad hoopis kõõmas leiduvad allergeenid. Väärib märkimist, et umbes pooled vastanutest hoolitsevad oma loomade karvkatte eest kord nädalas, kolm neljast kasutavad selleks vaid kammi või harja. See vähendab karvade levikut kodus, kuid mikroskoopilised osakesed jäävad loomadele ja võivad levida kogu kodus. Ja kuigi üha rohkem inimesi imeb tolmuimejaga oma kodudes kohti, mida sageli kiputakse unustama (nt diivanid), siis koguni 71% loomakasvatajatest ei puhasta oma voodimadratseid tolmuimejaga. Kuigi - pole saladus - iga teine neist jagab magamiskohta oma karvaste sõbraga.

Kas koristame õigesti?

Uuringust selgub, et kõige tõhusam vahend tolmu eemaldamiseks on kodune tolmuimeja. Tervelt 67% vastanutest usub aga endiselt, et kõige paremat tööd teeb niiske lapp: „Põrandalapi ja tolmulappide kasutamine on teretulnud, kuid väga oluline on ka puhastusvahendite kasutamise järjestus. Põrandal oleva tolmu niiskeks tegemine – isegi selle, mida me palja silmaga ei näe – võib luua tolmulestadele või hallitusele veelgi parema elukeskkonna. Seetõttu tuleb tolm esmalt eemaldada tolmuimejaga ja alles seejärel niiske lapiga. Samuti on väga oluline kasutada tolmuimejat, mis filtreerib tõhusalt õhku ja takistab saasteainete tagasipöördumist koduõhku, vaid hoiab nad hermeetiliselt seadme sisemuses. Hetkel võib leida rohelise laserfunktsiooniga tolmuimejaid, mis aitavad märgata seda, mida silmaga ei näe,” räägib mikrobioloog Monika Stuczen.

Ettevõte Dyson on tolmuuuringutele pühendanud 20 aastat – vaid mõistes kodus oleva tolmu keerulist maatriksit, suudavad insenerid luua tolmuimejad, mis saavad hakkama olukordadega igas kodus. Briti novaatorid on kulutanud palju tunde tehnoloogiate, mis võimaldavad isegi nähtamatu tolmu ära imeda ja hermeetiliselt sulgeda ning samal ajal puhuda keskkonda tagasi puhast õhku, väljatöötamisele.